Autorid: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected], Annika Kald • 3. aprill 2024

Teenus on mõeldud nii eraisikutele, korteriühistutele kui ettevõtjatele ja on kõigile kuni 50 kW tootvatele Alexela eraklientidele tasuta kättesaadav.

Väiksemate päikeseparkide omanikke ehk mikrotootjaid võimsusega kuni 15 kW oli Eestis eelmise aasta lõpu seisuga ligi 12 000. Kuid on teada, et sel ajal, kui päike paistab ja kodune elektritootmise võimekus on suur, on elektri börsihind odav või lausa negatiivne. Alexela Tark Elekter aitab selle ebakõla kliendi kasuks pöörata.

Väikeste elektrijaamade arvu kiire kasvu tõttu mängivad elektriturul juba aastaid järjest olulisemat rolli agregaatorid ehk ettevõtted, mis koondavad ühelt poolt energiavood eri tootmisallikatest ja teiselt poolt tarbijate energiavajadused ning need siis igapäevaselt tasakaalus hoiavad. Üks selline on ka Alexela – n-ö bilansihaldur, mis varustab nii era- kui ka ärikliente elektri, gaasi, vedelkütuste ja taastuvenergiaga.

“Elektri hinna kujunemise võrrandis on muutujaid hästi palju. Näiteks suhtleb Alexela oma tänase üle 80 000 elektrikliendi eest ka elektribörsiga Nordpool Spot. Suhtleb nii seoses päev ette hinnaga, mida tarbija maksab – kui ka päevasisesel turul, kus tagatakse energiaportfellide tasakaal. Seda rolli tehnoloogia abita täita ei saa,“ ütles Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

Mis on ebabilanss elektribörsil, mille iga Eesti tarbija lisaks elektrihinnale kinni maksab?

Bilanss on elektrisüsteemi tasakaal ehk parim on olukord, kus elektri tarbimine vastab igal ajahetkel elektri tootmisele. “Suvel on tavaline probleem, et kõik päikesepargid toodavad ehk kokku toodetakse rohkem, kui tarbitakse. Kui päikesepargi omanikul endal salvestussüsteemi pole, siis võib juhtuda, et energiat suurde võrku müües peab ta sellele peale maksma ehk müüma kahjumiga. Näiteks nii tekibki ebabilanss,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus.

Alexela astus sammu, et optimeerida Eesti elektrituru ebabilanssi, mis on teinud elektri hinna tarbijatele väga kõrgeks. Iga ebabilansi hetk tekitab kulu ja selle maksab kinni Eesti tarbija. Hääle sõnul peaks ebabilansiga tegelemine olema iga jätkusuutliku energiaettevõtte kohustuslik osa.

Kui suur on ebabilansi kulu, mille tarbija kinni maksab?

Näite leiame selle aasta algusest. 4. jaanuaril oli väga külm ilm ja seega kasutasid kõik elektrit sooja saamiseks ning elektri hind tõusis lakke. Kuna 5. jaanuariks oli antud täpselt sama ilmaprognoos, siis eeldasid kõik turuosalised, et inimesed käituvad samamoodi ja tarbivad sama palju kui päev varem. Kuid ülikõrge hind ehmatas tarbijaid ning nad jätsid elektri tarbimata ehk lülitasid osa elektriseadmeid välja. Seepärast läks kõigi energiamüüjate bilanss prognoosiga võrreldes väga erinevaks ja kokkuvõttes oli energiamüüjate ehk bilansihaldurite selle ühe päeva kahjum suurem kui tavapärane mitme kuu kasum. Jutt on vaid ühest sellise anomaaliaga kalendripäevast.

Kogu Eesti elektrituru jaoks oli selle ühe jaanuaripäeva kahjum ilmselt miljonites eurodes ning selle ebabilansi maksavad lõpuks kinni Eesti tarbijad. “Kui aga Alexela loodud digitööriist Tark Elekter oleks neil päevil juba töös olnud, oleks nii Alexelale kui tema klientide ebabilansikahju olemata olnud,“ ütles Hääl.

Agabus lisas, et mida suurem on hinnavolatiilsus või tootmisdefitsiit elektri reguleerimisturul – ehk seal, kus professionaalsed turuosalised hoiavad elektrisüsteemi üleval – seda suurem on oht, et bilansi tegemiseks ehk tarbijale elektri hinna kinnitamiseks vajalik elektri hind on väga kallis, sest sinna lisandub ka ebabilansi kulu ehk marginaal.

Tulevikus on selliseid ebabilansi hetki üha rohkem oodata, aga Alexela on uue tööriistaga oma klientide probleemi lahendada võtnud. Alexela digitööriist Tark Elekter suudab börsitippude kulusid alla tõmmata ja mida rohkem Alexela kliente teenusega liitub, seda odavamat elektrihinda saab Alexela neile pakkuda.

Miks riigifirma Elering selliseid innovaatilisi lahendusi kõikidele Eesti elanikele ei arenda?

Hääle sõnul teoreetiliselt võiks arendada, aga Elering ei võta elektriturul hinna osas mingit rolli ega vastutust ja seega jääb selline innovatsioon energiaettevõtete õlgadele.

Agabus lisas, et ebabilansi risk üha kasvab, kuid Alexela uus digitööriist lahendab probleemi Alexela klientide jaoks. „Alexela on siinkohal novaator,“ märkis ta.

Kui palju on Alexelas palgal ennustajaid?

Eestis sõltub elektri hind väga palju sellest, kui hästi suudab energiamüüja ette ennustada. See sõltub ka võimekusest ilma prognoosida.

“Ilma prognoosimine pole ainus ennustamine, mida energiafirmal on vaja teha. Me ennustame ka kõigi oma klientide käitumist – näiteks, mis kellaajal päevas on kliendil kombeks oma elektriauto akut laadida või mis kuupäevast alates ja mis kell kasutatakse soojuspumpa soojendamiseks ning millal kasutatakse seda konditsioneerina,“ selgitas Hääl.

Autoturuennustus näeb ette, et 2030. aastaks on Eestis 80 000 elektriautot ja siinkohal tuleb arvestada, millised on nende akude tehnilised andmed viie aasta pärast. “Seega peame tulevikus veelgi rohkem kliendiga rääkima ja personaalsemalt vaatama üle tema elektri tarbimise vajadused ja ajad. Sellest sõltub, kui palju ta elektri eest maksab, sest planeerimine aitab elektribörsil hinnatippe ära lõigata,“ ütles Hääl.

Juba praegu näitab Targa Elektri lahendus iga kliendi ajaloolist elektritarbimist – samuti ilma sellel päeval ning tunnil ja teeb ennustuse sarnaseks käitumiseks tulevikus. Kui klient on nõus, siis võtab Alexela üle ka juhtimise selle osas, et vajutab kliendi soojuspumba temperatuuri langedes tööle siis, kui hind on kõige odavam. See võib olla näiteks 15 minutit hiljem või varem, kui klient on seda ajalooliselt teinud.

Eesti elektrijaamade turu areng on 30 aasta jooksul toonud ühe suure jaama asemel 20 000 väikest

Kui 30 aastat tagasi oli Eestis üks suur elektrijaam Ida-Virumaal ja sealt väljusid mõned hiiglaslikud kaablid, mis jaotusid üle Eesti peenemateks kaabliteks, mille teises otsas oli ligi 700 tarbimispunkti, siis 2024. aasta alguseks oli Eestis ühe suure jaama asemel üle 20 000 väiksema elektrijaama ning tarbimispunkte ikka 700. Samas on paljude väikeste ja osaliselt ka autonoomsete elektrijaamade olemasolu Eestile julgeoleku seisukohast väga hea.

Siiski on elektrijaamade arvu drastiline muutus loonud väga erineva ülesande Eesti elektrivõrgule, sest need väiksed jaamad töötavad siis, kui neil on võimalus töötada. Päike küll paistab, kuid mitte siis, kui inimesed energiat vajavad.

Tööriista Tark Elekter lõi Alexela koostöös IT-firmaga Codeborne, kes on üks Eesti kogenenuim energiavaldkonna IT-lahenduste looja. Samuti kaasas Alexela tööriista arendamisse Tallinna Tehnikaülikooli energiamajanduse ja kõrgepingetehnika doktori Hannes Agabuse.

Teenus on mõeldud nii eraisikutele, korteriühistutele kui ka ettevõtjatele, see on tarbimiskoha põhine ning liitumise eeldus on elektri tootmise, tarbimise, salvestamise ja võrgulepingu olemasolu. Kõigile kuni 50 kW tootvatele eraklientidele on teenus kättesaadav tasuta. Alexela ootab teenust testima ka ettevõtteid ja ühistuid, et peatselt pakkuda veelgi suurema funktsionaalsusega täislahendust. Mida rohkem elektri väike- ja suurtootjaid teenusega liitub, seda väiksem on Eesti vajadus juhitavate tootmisvõimsuste järele.

Lähemalt Targa Elektri kohta saab lugeda siin

TASUB TEADA!

* Alexelal on 180 000 klienti, keda nad igapäevaselt energiaga varustavad.

* Tark Elekter võib juba praegu aidata iga kuu elektriarvelt hoida kokku 30%.

* Soojuspumpade omamise ja kasutamise osas on Eesti Euroopa Liidus neljandal kohal.

* Täna on Eestis üle 6000 elektriauto. Kuue aasta pärast on Eestis prognoosi kohaselt 80 000 elektriautot. Selline suur kasv muudab ka tarbijate harjumusi ja energiaturu vajadusi.

* Alexelal on 120 tanklat ja 43 kohvik-mugavuspoodi.

* Alexela eesmärk on süsinikuvaba ja kliimaneutraalne energiavarustus.